Diabeet ja selle ravi lemmikloomadel

Diabeet ehk suhkurtõbi on haigus, mille korral looma veresuhkru tase on kõrgem kui normaalne. Koertel on põhjuseks tavaliselt kõhunäärme võimetus toota piisavalt insuliini, et veresuhkru taset langetada. Kassidel ei reageeri organism toodetud insuliinile õigesti. Kõiki haiguse tekkimisele kaasa aitavaid tegureid ei tunta. Ülekaalulisus ja vähene liikumine võivad soodustada diabeedi teket.

Esinemissagedus

Haigus on vanematel loomadel tavalisem kui noorematel. Koertel esineb seda sagedamini emastel, kassidel aga isastel. Emastel koertel ilmnevad sümptomid sageli jooksuaja ajal, mil hormonaalsed muutused põhjustavad insuliiniresistentsust.

Sümptomid

Iseloomulikud sümptomid on liigne joomine, sage urineerimine ja suurenenud söögiisu. Tavaliselt on loom ülekaaluline, kuid haiguse progresseerudes hakkab kaal langema. Ravimata haigus viib ketoatsidoosini, mis põhjustab isutust, väsimust, oksendamist ja atsetoonilõhnalist hingeõhku.

Ravi

Diabeeti ravitakse insuliinravi, dieedi ja liikumisega. Ravi nõuab omanikult järjekindlust ja regulaarsust. Ravi on eluaegne. Keskmine eluiga hästi tasakaalus ravil oleva looma puhul on umbes kolm aastat.

Insuliini tuleb hoida külmkapis ning enne kasutamist segada õrnalt pudelit või insuliinipliiatsit pöörates. Ära raputa!

Süstide tegemiseks kasutatakse spetsiaalseid insuliinisüstlaid kinnise nõelaga ja ühikutes märgitud jaotusega. Süstlaid saab apteekidest. Insuliini võib manustada ka insuliinipliiatsiga, mis vajab eraldi nõelu. Sama süstalt võib kasutada kuni 24 korda, kui seda hoitakse külmikus ja nõel on kaitstud.

Süst tehakse naha alla, süstekohta tuleb varieerida. Koertel tehakse süstid kaela- ja seljapiirkonda, kassidel külgedele ja kõhualusele. Süstide arv määratakse individuaalselt ning see võib olla 1–3 korda päevas. Pärast insuliini süstimist jäta nõel hetkeks naha alla, et kogu vedelik jõuaks väljuda.

Kodune jälgimine

Looma üldseisundit tuleb jälgida iga päev: olekut, söögiisu, joomist ja erksust. Kui need on normaalsed, on haigus enam-vähem kontrolli all. Soovitatav on pidada päevikut looma seisundi kohta. Kui tekib kahtlus, et loom on saanud liiga palju insuliini, või esinevad madala veresuhkru sümptomid, võib annust vähendada või süst vahele jätta. Sellistel juhtudel on soovitatav konsulteerida loomaarstiga. Kahtluse korral on alati ohutum anda väiksem annus või jätta süst vahele, kui riskida ohtlikult madala veresuhkruga.

Toitumine ja dieet

Diabeedi ravis on väga olulised söötmise regulaarsus ja dieedi koostis. Ideaalne dieet sisaldab aeglaselt seeduvaid süsivesikuid ja kiudaineid, mis hoiavad veresuhkru taseme stabiilsena.

Toit peaks olema kiudainerikas ja madala rasvasisaldusega, välja arvatud selgelt alakaalulised koerad. Parim valik on spetsiaalsed diabeetikutele mõeldud dieedid. Saadaval on näiteks:

• Royal Canin Diabetic koertele ja kassidele (ka märgtoit kassidele)

• Specific CRD/CRW koertele (kuiv- ja märgtoit)

• Specific FRD/FRW kassidele (kuiv- ja märgtoit)

Looma võib toita ka kiudainerikka kodutoiduga, kuid tuleb vältida rasvaseid ja suhkrurikkaid toite. Kiireid dieedimuudatusi ei soovitata.

Kahe süsti päevas saavate loomade puhul antakse pool päevase toidu kogusest hommikuse süstiga ja teine pool õhtuse süstiga. Normaalse kehakaaluga kassidele peaks toit olema pidevalt kättesaadav.

Looma kaal peaks püsima enam-vähem samana. Ta ei tohiks kaalus juurde võtta ega kaotada, välja arvatud juhul, kui on ülekaaluline. Siis on kaalulangus soovitatav – see peaks toimuma järk-järgult (1–2% kehakaalust nädalas). Kaalukaotus võib võimaldada insuliiniannust vähendada. Kassidel võib ravivajadus mõnikord täielikult kaduda, kui kaal normaliseerub.

Liikumine

Liikumine peaks olema rahulik, regulaarne ja igapäevaselt ühtlane. Tugev füüsiline pingutus võib veresuhkru tasakaalu häirida. Jalutuskäigud tuleks planeerida pärast sööki. Kaasa võib võtta küpsiseid või sarnaseid maiuseid juhuks, kui veresuhkru tase langeb ning koer muutub nõrgaks.

Insuliinšokk

Liigne insuliiniannus langetab veresuhkru ohtlikult madalale. Tunnused: värisemine, nõrkus, teadvusekadu. Kui loom on teadvusel, tuleb talle anda kohe 1–2 teelusikatäit mett, suhkrulahust või väike kogus toitu. Teadvusetule loomale ei tohi anda midagi suhu, kuid mett või siirupit võib kanda igemetele. Pärast esmaabi tuleb loom kindlasti viia loomaarsti juurde.

Diabeedi tüsistused

Kuna jooksuajad häirivad veresuhkru tasakaalu, tuleks emased koerad pärast seisundi stabiliseerumist steriliseerida. Kui diabeet tekib jooksuaja ajal ja avastatakse varakult, võib steriliseerimine mõnel juhul taastada normaalse veresuhkru taseme ning ravivajadus kaob.

Muud veresuhkru tasakaalu häirivad tegurid on infektsioonid, ülekaal ja teatud ravimid (kortikosteroidid, hormoonpreparaadid). Koertel on kõige sagedasem tüsistus katarakt, mis aga tavaliselt ei põhjusta täielikku pimedust. Kassidel on diabeetiline katarakt haruldane. Diabeetikud on altid ka kuseteede infektsioonidele, mille tunnused on sage urineerimine, suurenenud janu ja veri uriinis.

Kontrollvisiidid

Diabeedi tasakaalustamine võtab tavaliselt aega mitu kuud ning insuliiniannus võib vajada muutmist. Selle perioodi jooksul on vajalikud regulaarsed kontrollid. Kui haigus on kontrolli all, piisab loomaarsti külastusest iga 3–6 kuu järel. Tavaliselt kontrollitakse neil visiitidel vereväärtusi ning vajadusel võetakse uriiniproov. Analüüside päeval tuleb anda insuliini ja toitu tavapäraselt.