Epilepsia koertel

Epilepsia koertel on neuroloogiline haigus, mida iseloomustavad korduvad krambihood. See on üks levinumaid neuroloogilisi seisundeid koertel ning võib mõjutada igat tõugu ja igas vanuses loomi. Alljärgnev annab ülevaate sellest, mis on epilepsia, selle põhjustest, sümptomitest ja ravivõimalustest.

Mis on epilepsia koertel?

Epilepsia on seisund, mis põhjustab korduvaid krampe, sageli ilma nähtava algpõhjuseta. Kui ei tuvastata struktuurset ega metaboolset põhjust, liigitatakse see idiopaatiliseks epilepsiaks. Võimalikud algpõhjused võivad siiski olla aju põletik, ajukasvajad, mürgistused või ainevahetushaigused.

Millised koerad on vastuvõtlikud?

Epilepsia võib esineda igas vanuses koertel, kuid sümptomid ilmnevad enamasti vanuses 1–5 aastat. Vanematel koertel on krambihood harva idiopaatilised ja võivad viidata muudele terviseprobleemidele. Haigus võib olla ka pärilik, mistõttu epilepsiaga koeri ei tohiks aretuses kasutada.

Kuidas epilepsiahoog välja näeb?

Krambihoogudele eelneb sageli nn „aura“, mille ajal koer võib näidata ärevuse märke, otsida lohutust või vinguda. Hoog ise võib hõlmata koera kangestumist, kokkuvarisemist ja teadvusekaotust. Levinumad sümptomid on:

• Jäikus ja kontrollimatud jäsemete liigutused

• Nülgimine, närimisliigutused ja tahtmatu urineerimine või roojamine

• Segadus ja rahutus pärast hoogu, mis võib kesta mõnest minutist mitme päevani

Krambihoog kestab tavaliselt 1–5 minutit. Kui hoog kestab kauem, on vajalik viivitamatu veterinaariabi, et vältida püsivaid kahjustusi.

Epilepsia ravi koertel

Epilepsiat ravitakse tavaliselt eluaegsete ravimitega, mille eesmärk on krambihoogude ennetamine. Ravimeid võidakse kasutada eraldi või kombinatsioonis, sõltuvalt koera individuaalsetest vajadustest. Õige ravi leidmine võib võtta aega ja mõnel koeral ei pruugi hoolimata ravimitest täielikku kontrolli saavutada.

Ravimite manustamine: ravimeid tuleb anda kindlatel kellaaegadel vastavalt loomaarsti juhistele. Ravimi stabiilne kontsentratsioon veres saavutatakse tavaliselt kahe nädala jooksul. Selle perioodi jooksul võib koeral endiselt esineda hooge ning ta võib tunduda väsinud.

Vereanalüüsid ja jälgimine: regulaarne vere kontroll on vajalik, et jälgida ravimi taset ja maksafunktsiooni. Järelkontroll toimub tavaliselt kuu aega pärast ravi alustamist ning seejärel kord aastas või vajadusel sagedamini.

Ravimuutused: ravimite muutmist tuleb alati teha koostöös loomaarstiga. Ravi ei tohi kunagi järsult katkestada, kuna see võib vallandada krampe.

Välised tegurid, mis mõjutavad epilepsiat

Stress, keskkonnamuutused ja hormonaalsed kõikumised – näiteks jooksuajad – võivad suurendada krambihoogude sagedust. Riski vähendamiseks on oluline:

• Minimeerida stressi, hoides igapäevast keskkonda rahuliku ja stabiilsena

• Vältida järske muutusi rutiinis või ümbruses

• Konsulteerida loomaarstiga, kui hormonaalsed tegurid (nt jooksuajad) mõjutavad haiguse kulgu

Kokkuvõte

Epilepsia koertel on keeruline seisund, mis nõuab hoolikat juhtimist ja jälgimist. Loomaarsti nõuannete järgimine, ravimite korrapärane manustamine ja stressi vähendamine aitavad sinu koeral elada turvalist ja võimalikult sümptomitevaba elu.