Kuse-sugutrakti haigused koertel

Koertel esinevad kuse-sugutrakti haigused väljenduvad tavaliselt sümptomitega, mida omanikud võivad hõlpsasti märgata, sest need muudavad koera käitumist. Levinumad märgid on:

• Urineerimisharjumuste muutused (vajadus tihemini õue minna, urineerimine toas).
  
• Uriinitilkumine põrandale, näiteks magamise ajal.
  
• Liigne suguelundite lakkumine.
  
• Mõnikord võib ainsaks märgiks olla suurenenud veejoomine.
  

Kui koera urineerimisharjumused muutuvad – eriti kui märkad uriinis verd, koer tunneb urineerimisel valu või ei suuda pingutusest hoolimata urineerida –, tuleb alati pöörduda loomaarsti poole.

Kuidas ennetada kuseteede probleeme koertel?

Regulaarsed ja piisavalt pikad jalutuskäigud on olulised kuse-sugutrakti tervise jaoks. Koertel peaks olema võimalus vähemalt kolm korda päevas käia piisavalt pikal jalutuskäigul, et põis saaks korralikult tühjeneda.

Pidev ligipääs veele on hädavajalik. Koeral peab iga päev olema piisavalt vett, et toota uriini ja loputada põit. Kui põis ei saa igapäevaselt tühjendatud, suureneb infektsioonide ja muude probleemide oht.

Jalutuskäikudel tasub jälgida koera urineerimist, et varakult märgata kõrvalekaldeid. Pane tähele uriini hulka, urineerimissagedust ning uriini värvust ja lõhna.

Levinumad haigused, mis põhjustavad kuse-sugutrakti sümptomeid koertel

• Bakteriaalsed infektsioonid (ravimata kujul võivad levida neerudesse ja tekitada pöördumatut kahju).
  
• Põletikud (nt tupe või eesnaha põletik).
  
• Prostatiit (eesnäärmepõletik).
  
• Kivid põies (tavaliselt põies, kuid kui need liiguvad isase koera kusitisse, võivad need põhjustada eluohtliku ummistuse, mis viib uraemia või põie rebendini).
  
• Polüübid ja kasvajad (võivad avalduda uriinis verega).
  
• Püomeetra (emakapõletik, raske seisund emastel koertel).
  
• Neerupuudulikkus.
  
• Maksahaigused.
  
• Diabeet.
  
• Neuroloogilised häired (probleemid põie kontrolliga).
  
• Hormonaalsed häired.
  
• Luu- ja lihaskonna vigastused.
  
  

Kuse-sugutrakti haiguste diagnoosimine ja ravi koertel

Diagnoosi ja raviplaani paneb loomaarst vastavalt:

• Anamneesile ja kliinilisele läbivaatusele.
  
• Laboratoorsetele testidele, näiteks uriini- ja vereproovidele.
  
• Täiendavatele uuringutele, mis võivad sisaldada:
  
• Ultraheli.
  
• Kontrastainega röntgenit.
  
• Endoskoopiat.
  
• Biopsiaid.
  

Ravimit ei saa määrata ainult uriiniproovi põhjal – kliiniline läbivaatus on alati diagnoosi ja raviplaani loomisel hädavajalik.

Ravi sõltub algpõhjusest ja võib sisaldada:

• Ravimeid – antibiootikume, põletikuvastaseid ravimeid või hormoonravi.
  
• Operatsiooni – kivide või kasvajate eemaldamiseks või struktuursete probleemide lahendamiseks.
  
• Toetavat ravi – toitumise muutmist, probiootikume või spetsiaalset toitu kuse-sugutrakti tervise toetamiseks.
  

Kuse-sugutrakti haigused võivad olla valulikud ja tõsised. Koera urineerimise jälgimine ja vajadusel kiire abi otsimine aitab vältida tüsistusi. Regulaarne jalutamine, piisav veejoomine ja õigeaegne veterinaarabi on koera tervise säilitamisel võtmetähtsusega.

⚠️ Kui koeral esineb valu, verd uriinis või muid kõrvalekaldeid, pöörduge viivitamatult loomaarsti poole.