Kuse-sugutrakti haigused koertel ja kassidel

Nii koertel kui ka kassidel, nagu ka inimestel, võivad elu jooksul esineda kuseteede probleemid. Levinumad on põiepõletik ja kusekivid, mis võivad avalduda erinevate sümptomitega. Sageli on neid sümptomeid keeruline õigesti tõlgendada, kuid see juhend aitab sul mõista, mida võivad tähendada järgmised märgid: sinu kass viibib kauem liivakastis, varem hästi kodu puhtana hoidnud lemmik teeb ootamatuid „õnnetusi“ toas või loom lakub pidevalt suguelundite piirkonda. Need märgid võivad viidata ebamugavusele või isegi valule. Õige diagnoosi jaoks on oluline pöörduda loomaarsti poole, sest ravimata kuseteede haigused võivad tõsiselt mõjutada looma tervist.

Uriini roll tervises

Urineerimine on oluline protsess, mis on hädavajalik nii inimeste kui ka loomade tervisele. Uriini peamine ülesanne on eemaldada verest jääkained ja mürgised ühendid. Uriini kaudu väljutatakse uurea, kusihape, kreatiniin, naatrium ja oksalaadid.

Uriini tootmine algab neerudes, kus neerukehakesed filtreerivad verd. Valmis uriin liigub edasi kusejuha kaudu põide, kus seda hoitakse. Kui loom tunneb vajadust urineerida, tühjendatakse põis kusiti kaudu.

Erinevalt inimestest on isastel koertel peenises luu (os penis). Selle piirkonna juures on kusiti kitsam, mis tähendab, et sinna võivad kivid kinni jääda ja põhjustada ummistuse.

Levinumad sümptomid koerte ja kasside kuseteede haiguste korral

Sümptomid võivad olla erinevad ning mõnikord raskesti märgatavad. Kuid ükskõik kui tugevad need on, põhjustavad need alati ebamugavust või valu.

Lemmikloomade uriin on sageli väga kontsentreeritud, mis võib ärritada kuseteede kudesid hoolimata limaskesta kaitsvast kihist. Kui sinu lemmikul on kuseteede haiguse tunnuseid, on oluline pöörduda kiiresti loomaarsti poole, et vähendada tema kannatusi.

Levinumad sümptomid:

• Sage urineerimine, väikestes kogustes uriini või suutmatus urineerida.
  
  
• Suguelundite piirkonna korduv lakkumine.
  
  
• Pikk urineerimisasend.
  
  
• Valulik või raske urineerimine (nt vingumine või oigamine).
  
  
• Reddakas uriin, mis võib viidata verele.
  
  
• „Õnnetused“ ehk urineerimine väljaspool liivakasti või põrandale.
  
  
• Isutus.
  
  
• Käitumise muutused.
  
  

Erinevus kuseteede haiguste ja kusekivide vahel

Oluline on mõista, et kuseteede haigused ja kusekivid ei ole sama asi. Alumiste kuseteede haigustel võib olla palju erinevaid põhjuseid ning need varieeruvad kassidel ja koertel.

Võimalikud põhjused:

• Bakteriaalne tsüstiit: kõige levinum kuseteede haigus koertel, mida ravitakse antibiootikumidega. Kassidel on bakteriaalne tsüstiit haruldasem.
  
  
• Idiopaatiline tsüstiit: kassidele omane haigus, moodustades üle 60% kuseteede probleemidest kassidel. See võib korduda ning on seotud stressi ja elustiiliga. Ravi puhul mängib olulist rolli dieet.
  
  
• Kusekivid/kristallid: sagedased nii koertel kui ka kassidel. Tavaliselt tekivad need põies, mitte neerudes, nagu inimestel. Õige toitumine aitab vältida kivide kordumist.
  
  
• Kasvajad.
  
  
• Käitumisprobleemid.
  
  

Kasside puhul kaitseb põit glükosaminoglükaanide kiht. Idiopaatilise tsüstiidi korral võib see kiht õheneda, mis viib uriinis leiduvate ainete poolt tekitatud ärrituseni ja valuni.

Diagnoosi täpsustamiseks soovitab loomaarst sageli uriinianalüüsi, et mõõta uriini pH-d ja kontrollida põletikuliste rakkude, vere või valkude olemasolu.

Mis on kusekivid?

Kusekivid tekivad uriinis moodustunud kristallide kogunemisel. Need võivad põhjustada kuseteede haiguse sümptomeid ja halvimal juhul eluohtlikke ummistusi.

Kivid tekivad siis, kui lahustunud mineraalide kontsentratsioon uriinis muutub liiga kõrgeks. Selle põhjuseks võivad olla ainevahetushäired või dieet, mis soodustab kristallide teket.

Levinumad kivitüübid:

• Struviidid: tavalised nii koertel kui kassidel. Koosnevad fosfaadist, ammooniumist ja magneesiumist ning on sageli seotud kuseteede infektsioonidega.
  
  
• Kaltsiumoksalaatkivid: sageli koos struviitidega.
  
  
• Ammooniumuraadikivid: haruldased, kuid seotud maksahaigustega.
  
  
• Tsüstiinikivid: väga haruldased.
  
  

Ühel loomal võib olla mitut erinevat kivitüüpi, seetõttu on õige ravi jaoks oluline määrata, mis tüüpi kivid on olemas.

Riskitegurid kusekivide tekkeks

Riskitegurid sõltuvad kivitüübist ja looma liigist.

Üldised riskid:

• Vähene veejoomine: uriin muutub kontsentreeritumaks ja soodustab kristallide teket.
  
  
• Uriini happesus: kõrge pH võib suurendada struviitkivide riski.
  
  
• Kuseteede infektsioonid: võivad tõsta uriini pH-d ja soodustada kivide teket.
  
  
• Tõupõhine eelsoodumus: näiteks dalmaatsia koertel on suurem risk ammooniumuraadikivide tekkeks. Toakassid on samuti rohkem ohustatud.
  
  

Kuse-sugutrakti haiguste ravi

Kivide koostise määramine on õige ravi seisukohalt hädavajalik. Loomaarst võib teha uriinianalüüse, röntgenpilte või kivide eriuuringuid.

Ravi võib hõlmata:

• Ravimid: antibiootikumid bakteriaalsete infektsioonide korral, samuti valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid.
  
  
• Toitumine: spetsiaalsed dieedid, mis aitavad kristalle lahustada ja vältida nende taasteket.
  
  

Mõned kivitüübid ei lahustu ning vajavad kirurgilist eemaldamist, teisi aga saab lahustada dieedi ja ravimitega.

Olulised nõuanded kuseteede probleemide ennetamiseks

• Õige toitumine: vali dieet, mis toetab kuseteede tervist (loomaarstiga konsulteerimine on oluline).
  
  
• Juurdepääs värskele veele: hoia, et lemmikul oleks alati puhas vesi käepärast, eriti ravi ajal.
  
  
• Sagedane toitmine: väiksemad portsjonid mitu korda päevas aitavad vähendada uriini pH kõikumisi.
  
  
• Kiire veterinaarabi: kui lemmikul esinevad kuseteede haiguste tunnused, pöördu alati kiiresti loomaarsti poole.